Untsakad
Текст песни Paul Randmaa Metsavendade Salga Humn

On palju aega laind,
kui olin vaba ma
nuud metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee,
et moodust kevade
ja elulobudest pean loobuma.
On vaikne ohtutund,
koik teised naevad und,
me umber hulgume, meil vabadus.
Siis sa mu neiuke
vaid kuulud minule
ja tulevikule me motleme.
Aus, oige eestlane,
sa motle sellele,
kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor
korgel me trikoloor
ja kalevite maa sa vabaks saa.
Kui peaksin langema
su eest mu isamaa,
kas ausas voitluses voi relvata.
Siis teadke sobrad koik,
mu hinge viimne hoik,
te katte tasuge mu elu eest.
On vaikne hommikul
ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane
loond riigi endale
siis metsast valja tulla tahame.