Untsakad
Текст песни SA?Aµduri Unistus

A?a€?htu pA?A¤ikese viimased kiired
lA?A¤A?A¤ne taevasse sA?A¤rama lA?Aµid
ja kui A?A¶A?A¶ sinult kajaka tiivul
kodu randadelt sA?Aµnumeid tA?Aµi.
Minust maha jA?A¤i kodune talu,
kivid, kA?A?nkad ja niitude raad,
seal kus lapsena jooksin paljajalu,
koplis kase all lillede raal.
Kaugel jA?A¤rvede taga kus metsad
latvu tA?Aµstavad pilvede pool,
kaugel metsade taga, kus meestel
saatus tundmatuid muresid toob.
Minust maha jA?A¤id isa ja ema,

minust maha jA?A¤id A?Aµde ja vend,
ei ma teagi kas elavad nemad,
kas neil saabund on priiuse tund.
Tahan jA?Aµuda veel kodumaa randa,
nA?A¤ha tA?Aµuseva pA?A¤ikese tuld,
tahan puhata kallima rinnal
nA?A¤ha loojuvat pA?A¤ikest kui kuld.
Ja kui saatus on mA?A¤A?A¤ranud mulle,
et ma kodumaa kollet ei nA?A¤e
siis mu unelmad rA?A¤ndavad sinna,
kus on sA?A¤ramas pA?Aµhjala A?A¶A?A¶.